Kommunismi ülistamise ning selle kui humanistliku ja vabadust pakkuva ideoloogia propageerimise teele on asunud ka Ahto Lobjakas, kes samas vastandab kommunismi teravalt fašismiga, mida ta peab ilmselt kõigist kõige inimvaenulikumaks ideoloogiaks. Kas see on nii ka tegelikult?

Lähtepunkt

Ahto Lobjakas väitis oma artiklis „Tänapäevase kommunismi ja natsismi lühike ABS“ järgmist:

„Neile, kes huvituvad asjadest sügavamalt, peaks olema lihtsalt mõistetav põhimõtteline erinevus natsismi ja kommunismi vahel: natsism on ideoloogiana inimsusevastane. Kommunism on valgustusajastu liiglaps. Tema kuriteod ei ole teoreetilised — mis saaks kellelgi tõsiselt olla Marxi utoopia vastu, kus kõik on vabad tegema seda, mida tahavad ja kõike on külluses?

Praktikas on kommunistid võimule saades korda saatnud palju inimsusevastust, kuid süüdi on siin võimu korruptiivsus ja muud inimloomuse varjuküljed, mitte ehtsa — see tähendab marksistliku — kommunistliku õpetuse iva.

Võimule tulles on Kreeka kommunistid — nagu ka Eesti omad — euroopaliku valgustusliberaalse põhiseaduse teenrid. Sama ei saa aga juba eos ja põhimõtteliselt öelda (neo)natside kohta.“

Ideoloogiate maatriks

Kui me paneme kõik olulisemad ideoloogiad, mis pakuvad „häid lahendeid“ (millega on sillutatu põrgu tee) ühiskondlike suhete organiseerimiseks üksteise kõrvale maatriksisse ja süstematiseerime need nende olemuse põhjal (vt raamatut: Poliitilised lahendid türannia ja heaoluühiskonna vahel või siis selle blogi artikleid, milles on iseloomustatud Eesti erakondade ideoloogilisi positsioone), siis näeme, et nii kommunism kui ka fašism on äärmuslikud ideoloogiad.

Oma äärmusliku eesmärgi saavutamiseks peavad nad rakendama riiklikku sunnivõimu ja terrorit, mis on suunatud samas riigis elavate inimeste vastu. See tunnus eristab neid selgelt militaristlikest ühiskondades, mis hoiavad oma inimesi ning suunavad oma agressiooni teiste hõimude ja naaberriikide vastu. Agressiooni eesmärgiks on reeglina strateegiliselt oluliste maa-alade ja/või olulise rikkuse allika hõivamine, milleks võib olla mõni kaevandus, kaubatee või siis rikas rahvas, keda tahetakse maksustada.

Terroristlikud valitsuskultuurid

Kommunismi inimlikkuse kuulutajad absolutiseerivad mõtte, et kommunism aitab rõhutuid ja vaesuses virelejaid ning annab neile toimetulekuks vajaliku. Kui viletsuse põhjuseks on ebaõiglane majandussüsteem ja/või riigikord, siis on sellisel mõttel isegi jumet. Kuid kui vaesuse põhjuseks on laiskus ja rumalus (tänases Eestis on kõigil pea võrdsed võimalused omandada haridus ja teostada ennast), siis mitte.

Siinkohal tuleks esmalt meelde tuletada, et just üksikisiku eneseteostuse vabaduse ja eraomandi puutumatuse kontseptsioonid panid aluse valgustusajale ja tööstusrevolutsioonide lainetele, mis lõid aluse üha kasvavale heaolule. Kommunismi olemuslik kurjus peitub selles, et oma idee realiseerimiseks peab seda realiseeriv bürokraatlik riigivõim võtma eraisikutelt nende vara ja tulu. Kuna keegi ei ole valmis oma raske tööga teenitud vara niisamalihtsalt ära andma, siis tuleb selleks rakendada terrorit. Ja see on esmajoones suunatud oma rahva iseseisvalt mõtlevate ja ettevõtlike inimeste vastu (kes ongi ühiskonda edasiviiv jõud). Kuna kommunistlik ideoloogia lähtub lihtrahvast ja töölisklassist, siis peavad selle liikumise juhid suurimaks ohuks inimesi, kes saavad aru toimuvast ja näevad oma vaimusilmas selle hilisemaid katastroofilisi tagajärgi ning suudavad seda ka selgitada oma kaaskodanikele. Seetõttu ongi kõik kommunistlikud režiimid asunud otsekohe hävitama kapitalistide kõrval ka haritlasi.

Fašistlik (siinkohal oleks aeg loobuda venelaste poolt pealesurutud mõistest ja võtta kasutusele algupärane mõiste natsionaal-sotsialistlik) terror on suunatud teiste rahvuste vastu, eesmärgiga kaitsta oma ohustatud keelt, usku, kultuuri ja õiguskorda väljast sissetungivate inimeste vastu, kes räägivad teisi keeli, kummardavad teisi jumalaid, peavad õigeks teistsuguseid tavasid ja inimsuhteid (loe: õiguskorda). Hirm, kaotada oma identiteet ja iseotsustamise õigus ning võimalus, et lähitulevikus tuleb hakata rääkima teist keelt, kummardama teist jumalat ja alluma teistsugusele õiguskorrale, ongi põhjustanud praeguse rahvusluse tugevnemise. Ja seda on poliitikud omakorda populistlikke loosunged levitades tõtanud ära kasutama.

Tähelepanuväärne on seejuures, et natsionalismi tõusu põhjuseks on suurrahvaste agressiivne soov suruda teistele peale oma keelt, kultuuri ja religiooni. Poliitikas nimetatakse seda šovinismiks. Venelaste puhul on liikumapanevaks jõuks soov, et kõik räägiksid vene keeles. Islamiusulist puhul jääb esialgu mulje, et nõutakse vaid jumalike seaduste (Koraani) ülimuse tunnustamist maiste üle, kuid kui meenutada, et seda pühakirja võib lugeda vaid araabia keeles, siis taandub ka see lihtsaks araabia šovinismiks.

Kokkuvõtteks

Nii kommunism kui ka natsionaal-sotsialism sündisid vajadusest äärmusolukorras, milles inimeste toimetulek ja senine eluviis olid ohtu sattunud. Äärmuslike olukordade lahendamiseks kasutatakse tihti äärmuslikke lahendeid, mis viivad kellapendli teise äärmusse, kuid ei ole jätkusuutlik. Kuna nii kommunismi kui ka natsionaal-sotsialismi eesmärgiks oli ühe inimgrupi toimetuleku parandamine teise inimgrupi arvelt, siis ei saa kumbki neist olla ei rahu- ega ka vabameelne. Ja lõpetuseks tuletan meelde hr Lobjakale, et kommunism ei olnud mitte valgustusaja vaid industriaalse revolutsiooni laps, mistõttu nende võimuletulekule järgneb paratamatult diktatuur, terror ja võimude lahususe põhimõtte lõpetamine.

Seotud artikkel: Kas kommunism võib olla inimlik.

Facebook Comments

Pin It on Pinterest