Finantsinspektsioon, mis on juba pea kaks aastat venitanud Tallinna Ühistupangale tegevusloa andmisega, teatas täna, et ta ei anna sellel üldse tegevusluba. Kas hea lugeja on mõelnud, kelle huvidest lähtub selline otsus?

Vaata lisaks: Tabel.

  • Joonis: Ühistupanganduse osakaal EL pangandusturul.
  • Allikas: European Assosiation of Co-operative Banks.

Olles ka ise üks Tallinna Ühistupanga asutajaliikmetest lugesin täna kurvastusega teadet, et Eesti Vabariigi Finantsinspektsioon keeldus peale kahe aastast venitamist Tallinna Ühistupangale tegevusloa väljastamisest.

Finantsinspektsiooni seadus sätestab, et nimetatud organisatsioon peab tagama „… finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.“

Keeldumise põhjuseks oli, et „asutatava panga juhtkond ei esitanud endise linnapea ja praeguse volikogu esimehe süüdistusakte“! Minule isiklikult jääb arusaamatuks, miks ei küsitud seda Riigiprokuratuurist, kui ametnikud tõesti neid dokumente vajasid. Ja kuidas saavad kaks inimest mõjutada 161  inimese poolt loodud ettevõtte tegevust, kui neil kummalgi on üks hääl? Siinkohal võiks muidugi meenutada, kui salliv on Finantsinspektsioon olnud liigkasuvõtmisega tegelenud kiirlaenukontorite suhtes ja kui kiiresti üks neist sai panga asutamise loa. Kuidas on võimalik neid fakte arvestades uskuda, et selles asutuses töötavad ametnikud täidavad neile seadusega pandud kohustusi ja lähtuvad seejuures eesti kodanike huvidest, kelle käest nad palka saavad?

Meenutagem siinkohal, et kolme Eesti turul domineeriva panga kasum oli eelmisel aasta 178 miljonit eurot ja 234 miljonit eurot 2008. aastal, mil algas ülemaailmne panganduskriis, s.t pangad teenivad Eestis hiiglaslikke kasumeid isegi siis, kui ülejäänud Euroopa riikides olid pangad kahjumis. Kui jagada see kasum eesti elanike arvuga, siis keskmiselt loovutas iga eestimaalane, sülelapsed ja pensionärid kaasa arvatud, eelmisel aastal 135 ja 2008. aastal 180 eurot pangaomanikele!

Vastus sellele küsimusel on väga lihtne. Kui ühel, suhteliselt pisikesel turul domineerib kaks kuni kolm panka, kes kõik tahavad kasumlikkust parandada, siis on see klassikaline turutõrke olukord. Tarbijakaitsel pole selles olukorras midagi teha, sest puudub argument, mille alusel oleks võimalik väita, et pangateenuste hinnad on ebaõiglaselt kõrged.

Siinkohal tekib hea lugeja peas ilmselt küsimus: miks Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides turumajanduslik konkurents töötab? Vastus sellele küsimusel peitub ühistupanganduses. Ühistu eristub muudest äriühingutest sellega, et ettevõtte omanikud on samas ka selle teenuste tarbijad. Ilmselt saab igaüks aru, et kui ühistupank võtaks näiteks oma teenuse tarbija taskust „lisaväärtusena“ ühe euro, tasuks kõik tegevuskulud ja maksaks dividendidelt ära tulumaksu ning paneks selle sama isiku (loe: omaniku) taskusse 50 senti, siis peaks iga normaalne inimene sellist ettevõtlust hullumeelsuseks. Ühistupanga omaniku-tarbija kasu tekib õiglastest teenuste hindadest ja säästust. Kasumit koguvad ühistupangad vaid siis, kui on vaja täiendavaid vahendeid likviidsuse hoidmiseks või investeeringuteks.

Ühistupangad näitavad, milline on pangateenuse optimaalne omahind ja see annab mõjuka argumendi nii tarbijatele kui ka tarbijakaitse organisatsioonile, millega nad saavad mõjutada kasuahneid äripankasid. Kuid veelgi suurem on ühistupanganduse mõju turule, sest vaid see tegevusvorm pakub pangateenuse tarbijatele reaalse võimaluse hääletada jalgadega ja mõjutada seeläbi omakasust lähtuvaid pankureid mõistlikule käitumisele.

Soovitan siinkohal tutvuda Euroopa Kooperatiivpankade Liidu kodulehel esitatud materjalidega, kust pärineb ka juuresolev pilt. Sellest ilmneb, et ühistupankade teeneid kasutasid pea pooled EL elanikud. Ja kui investeerimispangad välja jätta, siis oli 2015. aastal ühistupanganduse osakaal EL-s keskmiselt 20%, Saksamaal 33%, Soomes 37%, Hollandis 42% ja Prantsusmaal 52%. Eestis oli ja tänu Finantsinspektsiooni otsusele ka jääb selleks osakaaluks olema 0%. Eelöeldust lähtudes väidan, et Finantsinspektsioon teenis oma otsusega Eesti turul domineerivate suurpankade, esmajoones SEB ja Swedpanga huvisid, kahjustades otseselt eestimaa elanike majanduslikku toimetulekut ja võimalusi parandada oma heaolu!

PS. Kui kellelegi peaks ühistegevuse põhimõtted suuremat huvi pakkuma, siis soovitan lugeda e-raamatute lingi alt Karl Kidari 1934. aastal väljaantud kooliõpikut „Vestlusi ühistegevusest“.

Vaata veel sama teemat käsitlevat artiklit: Eestlased: orjarahvas või rikkurid?

Facebook Comments

Pin It on Pinterest