Tartu Ülikool on asutanud eesti mõtteloo professuuri ja korraldanud avaliku konkursi selle ametikoha täitmiseks. Arusaamatuks jääb aga see, miks peavad kandidaadid esitama avaliku loengu inglise keeles ja kandidaadi kõlblikkust hindavad inimesed, kes eesti keelt ei tunne.

Elitaarne ülikool

 Ülikool kui institutsioon sündis keskaja klassiühiskonnas ja oli mõeldud valitseva eliidi järeltulijate koolitamiseks. Kuulsaimad nende hulgast on Pariisi Sorbonne, Inglismaal Cambridge ja Ameerikas asuv Harvard’i ülikoolid. Eestis kandis seda rolli Tartu Ülikool. Kui algul õpetati elitaarsetes õppeasutustes vaid teoloogiat, valitsemisvõtteid ja võitluskunste, siis ajapikku lisandusid nendele veel filosoofia ja õiguse alused.

 Kuigi õppeasutus kui institutsioon pärineb juba iidsest Sumerist (vähemalt 4500 aastat tagasi), on selle põhilisteks edasikandjateks olnud juudid ja indo-euroopa rahvad. Ilmselt seetõttu on just need rahvad domineerinud majanduses ning olnud kõige edukamad oma keele ja kultuuri levitamisel kõigil mandritel. Kõige paremini tõestab seda väidet juuresolev kaart, millel tumeroheline märgib riike, kus indo-euroopa keel on valitseval positsioonil ning heleroheline riike, kus mõni indo-euroopa keel on teise riigikeele staatuses. Ainsad indo-euroopa keelte poolt hõivamata alad on araabia keeles rääkivad islamiriigid, hiina-tiibeti keeli rääkivad idamaised riigid ja …. kaks riiki Euroopas. Kes arvab ära, millised riigid need on?

 Rahvusülikool

 Tartu ülikool on alati olnud uhke selle üle, et just tema kannab rahvusülikooli tiitlit. Kuigi me peame selle eest olema tänulikud Soomest ja Rootsist tulnud professoritele, sai see siiski loodud ja on olnud pea sada aastat meie rahvuskultuuri kandjaks. Kuid nüüd peame ilmselt nentima, et on olnud!  Sest koos üha süveneva üleminekuga ingliskeelsele õppele on meie rahvuskeelt hakatud ülikoolides tõrjuma ja halvustama – täpselt sama moodi nagu seda tegid kadakasakslased üleeelmisel sajandil.

 Tekkinud probleemi põhjuseid tuleb otsida esmajoones meie eneste alaväärsuskompleksist ja sellest tulenevast soovist hinnata enda tulemuslikkust läbi teistes keeltes avaldatud artiklite hulga ja nende tsiteerituse määra. See on loonud olukorra, kus eesti keele ja kultuuri teemadel eesti keeles avaldatud artikleid enam ei arvestata isikute kandideerimisel ülikoolide ametikohtadele.

 Ettepanek  

 Kui eesti keele ja kultuuri püsimise ja edasikandmise kohustuse eest vastutavad isikud ja nende poolt juhitud institutsioon – antud juhul siis Tartu Ülikool – on otsustanud loobuda neile seadusega peale pandud rollist, siis oleks aeg võtta sellelt ülikoolilt rahvusülikooli tiitel. Loomulikult võib ta säilitada oma elitaarse ülikooli staatuse, kui ta seda suudab võistluses palju suuremate ja rikkamate rahvastega, kes räägivad indo-euroopa keeltes. Isiklikult julgen aga selle kahelda ja arvan, et Tartu Ülikoolist saab üks tavaline provintsiülikool.

 Lõpetuseks pean aga kahetsusega nentima, et need inimesed – kes on valitud Eesti riiki juhtima ning eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust kindlustama – on loobunud oma kohustuse täitmisest ja tahavad saada eliidiks hoopis teises kultuurikeskkonnas.

Kuula lisaks: Vikerraadio, Uudis+. Jüri Valge. Ingliskeelsed loengud Eesti mõtteloo professuuris.

Pin It on Pinterest