Milline võiks olla efektiivselt toimiv KODANIKUÜHISKOND ja VABA RIIK?
Universumi alusprintsiibiks on: SOOV TEHA HEAD. Kui universumi põhineks kurjusel, siis oleks ta juba ammu enda hävitanud.
Inimese majanduslik edu sõltub sellest, kui paljusi inimesi ta usaldab ning kas ta teeb nendega koostööd. Edu määrab mastaabiefekt. See kehtib nii era- kui ka avalikus sektoris toimuva suhtes. Seega riiklik organisatsioon on jätkusuutlik ja selle ülalpidamise hind elanikele jõukohane, kui:
Majandus
- Riigi kodanikud on majanduslikult vabad, s.t igaühel on vabadus spetsialiseeruda ja domineerib vabaturumajandus;
- Kogu majandustegevust puudutav teave on avalik ja kõigile kättesaadav ning toimib „naabrivalve“ printsiip;
- Olemuslikult monopoolsed rajatised on tarbijate ühisomanduses (ühistud, omavalitsuse või riigiasutused);
- Säilitamaks konkurentsivõimet IV ja V tööstusrevolutsiooni (digitaliseerimine, personaliseerumine) mõjul muutuvas keskkonnas, reformitakse senised juhtimis ja koolitussüsteemid;
- Senine standardiseeritud haridussüsteem asendatakse uuega, mis edendab lapse iseõppimise võimet ja jätab talle valikuvabaduse: mida, millal ja millise põhjalikkusega õppida;
- Juhtimises asendub senine mõisakupja mentaliteet (pigista töölisest välja maksimum minimaalsete kuludega) uue meeskonnapõhise mudeliga, mis põhineb sotsiokraatia
- Riigi kodanikud on poliitiliselt vabad, s.t igaühel on võimalus osaleda protsessis, mille lõpptulemina võidakse tema vabadust ühiskondliku kasu nimel piirata;
- Riiklikud institutsioonid toimivad võimude lahususe põhimõtet järgides;
- Seadusandlik võim delegeeritakse alt üles (Šveitsi otsedemokraatia);
- Ühiskonna ja majanduse arengut mõjutavad otsused langetatakse valitsustasandil, millele sellest mõjutatud isikud on kõige lähemal (subsidaarsusprintsiip);
- Maailmavaateline parteist lähtuv esindus-/enamusdemokraatia on asendunud huvigrupi põhise volitus-/leppedemokraatiaga;
- Õiguskord kujundatakse Riigi-/volikogu komisjonides, mis kuulab ära erinevate huvigruppide ettepanekud ning sõnastab eelnõu, mille kinnitab institutsiooni täiskogu;
- Haldusametnikel on vaid täitevvõim, s.t valitsuse ülesanded ja selle täitmiseks vajalikud vahendid eraldab seadusandlik institutsioon;
- sajandil loodud panganduspõhine rahandus asendatakse, kas riigikassa põhise (vt modernne rahandusteooria) või kodanikuinitsiatiivi korras loodud e-raha asutusega.
- Tsüklilist majandusarengut tekitav ja ebavõrdsust võimendav võlaraha süsteem asendatakse vaba- või kaduraha süsteemiga;
- Keskvalitsuse fiskaalpoliitika lähtub põhimõttest, et hüve saajad maksavad selle loomiseks tehtavad kulud;
- Omavalitsus on sõltumatu parteipoliitikast ning tal on maksubaas, mille suurust saavad selle elanikud kujundada ning eelarvemudel, mille kulutuste objektid ja suurused määravad elanikud ise;
- Solidaarsusel põhinev, sunduslik kindlustussüsteem abistab raskustes olevaid niivõrd, et nende minimaalsed elamiskulud oleks kaetud (s.t pole vaja minna vargile) ja nii kaua, kuni täituvad eeldused iseseisvaks toimetulekuks;
- Riigi kodanikud on isiklikult vabad, s.t igaühel on õigus ise kujundada oma elu ja määrata surmahetk;
- Valitsusvõimu kandjate huvidest lähtuv õiguskord asendub moraaliga, s.t põhimõttega: ära tee teisele seda, mida sa ei taha enesele osaks saavat;
- Ühiskondlik turvalisus ja majanduslik jätkusuutlikkus saavutatakse sellega, et kehtib põhimõte: iga pahatahtliku teoga tekitatud kahju tuleb hüvitada;
- Kohtusüsteem keskendub ohvrile tekitatud kahju tuvastamisele ja leiab selle hüvitamiseks kõige sobivama meetodi;
- Kui kurjategija ei ole valmis hüvitama oma kuriteo tagajärgi, siis karistatakse teda kohustusega elada piiratud territooriumil omasuguste keskel;
- Tapmise või parandamatu vigastusega lõppenud kuritegu karistatakse ohvri soovil surmaotsusega, mille ohver peab ise täide viima (juutide põhimõte);
- Mõistab põhjuse-tagajärje seost;
- On suuteline hindama langetatavate otsuse mõju tuleviku arengutele;
- Omab adekvaatset ülevaadet oma tegevuskeskkonnast ja on oma mõtete kujundamisel vaba, s.t keegi ei manipuleeri sellega;
- On majanduslikult sõltumatu, s.t suudab tagada oma igapäevaste kulude katmiseks vajaliku rahavoo ning ei sõltu seejuures ühest tuluallikast (töökoht, ettevõte jms);