Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti valitsuse võime katta riigi halduskulud kiiresti muutuvas maailmas on langemas. Mida saaks teha olukorra parandamiseks?
Mõttetu bürokraatia … kellele ja milleks?
Eesti oma digiriigi arendustega oli edukas, kuid see jäi eelmisesse aastakümnesse. Reformierakond lubas 2019. aastal kehtestada korra, et riik küsib oma kodanikelt andmeid vaid üks kord, kuid lubaduseks see ongi jäänud.
Kuidas olukorda parandada?
Turumajanduse ajaloo uurijad on pannud tähele, et edu võtmeks on:
- vabadus spetsialiseeruda ja innovatsioon;
- mastaabiefekt, s.h usaldusel põhineva koostöö ulatus;
- juhi võime kuulata ja kaasata oma töötajaid otsustusprotsessis;
- teabe saadavus ja otsuse langetamise kiirus.
- sajandi kolmandal kümnendil on suurimaks rikkuse allikaks saanud majanduse digitaliseerimine ja sellest tekkivate andmete efektiivne haldamine. Asjadest ja protsessidest digitaalsete kaksikute loomine, majandustegevust kirjeldavate digitaalsete andmete standardiseerimine ja nende automaatne liikumine ettevõttes, ettevõtete vahel ja suhetes riigiga panevad aluse reaalmajandusele. Üha suurem osa ettevõtete ja ka riigi haldustegevusest on võimalik automatiseerida. Tulem – kasvav läbipaistvus ja vähenev kontrolli vajadus!
Kui nüüd küsida, mis takistab meid selles suunas liikumast, siis vastus on lihtne: ebakompetentsus ja lühinägelik kasuahnus. Sätestades seadusega isikuandmete kaitse ja nõudes ärialane teabe salstamist, kahjustame me ühiskondlikku turvalisust, riigi jätkusuutlikkust ja majandusliku lisaväärtuse loomise võimet. Nii võimendatakse inimeste vastutustundetut käitumist ning luuakse ideaalne tegevuskeskkonna kuritegevusele. Ehk ühelt poolt kulutame me raha teabe salastamisele ja teiselt poolt peame üleval erinevaid institutsioone, mis peavad kaitsma meid seda salastatud infot uurides.
Samas – Arenguseire Keskuse hinnangul (01.2022) küsivad riigiasutused aastas üle 400 aruande, milles on kokku enam kui 60 000 küsimust. Nendele korduvast vastamisest loobumine säästaks vähemalt 200 miljonit eurot ja võimaldaks suunata 14. miljonit töötundi ehk 6863 inimest aastas tootvamale tegevusele.
Maksustamine reaalajas
Eestile on maailmas palju tuntust toonud edasilükatud ettevõtlustulu maksustamise kord. Klassikalises maksusüsteemis esitavad ettevõtted maksuhaldurile majandusaruande laekunud tuludest, kantud kuludest, amortisatsiooni ja tulevaste kulude eraldistest ning tavapärasest erinevalt ajastatud tehingutest, mille alusel määratakse ettevõtte kasumi suurus ja maksustatakse see. Selle aruande koostamine ja nende kontrollimine tekitavad suure tööjõukulu nii ettevõtetele kui ka riigile. Majanduslikult arenenud riikides on maksuhalduskulu (suhtes kogutud maksutulusse) Eesti omast 2-5 korda suurem (Sic!).
Palgakonto juurutamine, praegu juba olemasoleva ettevõtluskonto loogikast lähtudes, oleks esimene samm reaalajas maksustamisele üleminekuks. Praktikas tähendaks see, et ettevõte kannab töötasu töötaja poolt näidatud pangakontole, millele laekunud summast teeb panga poolt hallatav programm kohe eraldised pensioni-, haigus- ja töötuskindlustuse fondidele ning tulumaksueraldise Riigikassa eelarvesse. Järelejäänud summa kannab pank isiku isiklikule arvelduskontole.
Miks see hea oleks? Loetleme sellest tekkivaid hüvesid:
- Ettevõtete ja riikliku maksuhalduri tööjõukulud väheneks oluliselt, sest kogu tulumaksudeklaratsioonide (TSM) esitamise ja kontrollimise protseduur poleks enam vajalik;
- Inimene võib samaaegselt teha tööd erinevatele tööandjatele ilma mingite piiranguteta, tervisekindlustuse saamiseks peab ta vaid kindlustama, et palgakontole laekunud summa ületaks miinimumpalga summat;
- Kui bruopalga asemele lähtutakse tööandja palgakulu kogusummast, siis oleks ametlik sotsiaalmaksumäär 25% ja tulumaksumäär 15%, kui tulumaksuvaba osa ei arvestata, või kui seda arvestatakse siis oleks see alla 10%. Vaata artikli päises olevat pilti selgituseks: selle ülemine osa kirjeldab praegust maksukohustuse määramise loogikat ja alumine osa palgakonto põhist arvestust.
- Rahvusvahelises võrdluses langeks Eesti riiklik maksukoormus praeguselt 34,1%-lt umbes 20%-le, kuna sotsiaalkindlustusmaksud laekuvad otse vastavatesse fondidesse ilma makshalduri vahenduseta. See oleks EL madalaim näitaja!
Ühesõnaga – palgakonto juurutamine vähendaks reaalselt aruandluskohustust ja tõstaks Eesti taas maailma tähelepanu keskmesse oma efektiivse maksusüsteemiga. Selle projekti negatiivse mõjuna võiks siiski märkida, et see muudaks töölepingute sõlmimise mittevajalikuks, millel oleks mitmesugused laiemad mõjud nii ettevõtlusele kui ka töövõtjate heaolule. Samas ei keela keegi muutmast meie töölepingutes vormi ja sisu.
Parteide valimisprogrammidest
Riigibürokraatia vähendamise vajadust on oma 2023. aasta valimislubaduste programmides märkinud mitmed erakonnad, kuid konkreetseid lahendeid on nendest raske leida.
Mõned väljavõtted, mis silma jäid:
- Reformierakonna programm ei räägi maksustamisest ja maksusüsteemi haldamisest midagi. Kaudselt puudutab seda teemat lubadus reformida tööturu korraldust.
- EKRE lubab „päästa Eesti“, kuid arusaamatuks jääb, kelle käest. Lubatakse riigi sekkumise vähendamist, kuid antud lubadused ei puuduta ettevõtlust.
- Keskerakonna maksunduse ja rahanduse valdkonna lubadustest ei ilmne, et süsteemi lihtsustatakse ja riigibürokraatiat vähendatakse.
- Isamaa lubab oma programmis piirata (9 kohas) riiklikku bürokraatiat ja alandada sellest tulenevat halduskoormust.
- Sotsiaaldemokraadid lubavad piirata (3 kohas) riigi bürokraatiat ja asjatut suhtlust ettevõtjatega, s.h digitaliseerimise läbi.
- Eesti 200 on riigibürokraatia vähendamise vajadusest rääkinud eriti palju (10 kohas), seostades selle personaalse riigi kontseptsiooniga. Samas ei julgenud nende programmi meeskond konkreetset ettepanekut sellesse lisada.
- Parempoolsed lubavad vähem riiki, seadusloome piiramist ja maksusüsteemi lihtsustamist, kuid konkreetne tegevuskava puudub.
Märkus neile, kes tahavad taastada ettevõtte tulumaksu:
Ettevõtlusest teenitavat tulu maksustatakse klassikalises maksusüsteemis kaks korda:
- Ettevõtte (iga-aastase) tulumaksuga, mille kasumist maha arvamise järel tekib nn omanikutulu. Näiteks: ettevõtte kasum on 100 ja sellest 20% tulumaksu mahaarvamise järele jääb omanikutulu 80 ühikut.
- Kapitali tulumaksuga, mis maksustab ettevõtte poolt omanikele väljamakstavaid dividende. Näiteks: omanikutulu 80 ja sellest 20% tulumaksu mahaarvamise järele jääb omanikule 64 ühikut kasu.
Eesti eripäraks on see, et ettevõtte tulumaksu tuleb tasuda mitte igal aastal, vaid alles siis kui dividendid välja makstakse. Kuid maks tuleb tasuda lisaks väljamakstavatele dividendidele, s.t väljamakstav summa on neto ja bruto leidmiseks tuleb see esmalt jagada 0,8-ga (s.t tasumata tulumaksu indeksiga) ja seejärel saadud summalt arvestada 20% ettevõtte tulumaksuks: 100 /0,8 = 125 > 125 x 20% = 25 > 125 – 25 = 100.
Meie maksusüsteemis loetakse need üksteist katvateks, s.t kui ettevõtte tulumaks on tasutud, siis kapitali tulumaksu enam Eestis tasuma ei pea või siis vastupidi. Samas – ettevõtte kogukulu on 125, mitte 100, mis makstakse välja omanikele.