Inimkonna plahvatusliku kasvu põhjustas tehnoloogiline innovatsioon toidu tootmise, selle säilitamise ja transportimise, aga ka haiguste tuvastamise ja ravi valdkondades. Tulemus: planeet Maa ülerahvastatus, elanikkonna vananemine ja heaoluühiskonna pankrot.
Humanistliku maailmavaatega sotsiaalselt tundlikud inimesed on ikka ja jälle tõstatanud küsimuse, miks ei ole Eestis tagatud kõigile ravikindlustust. Veelgi enam avaldatakse pahameelt arsti, eriti aga eriarsti pikkade järjekordade pärast. Kas see pahameel on põhjendatud?
Kus on probleem?
Kui vaadata Euroopa Health Consumer Powerhouse’i raportit 2018. aastast, siis on Eesti meditsiinisüsteemi tulemused, arvestades kulutatud vahendite suurust, väga hea, kuid selle edasine perspektiiv on vilets. Selles raportis sisalduva tabeli järgi on Eesti suurimaks probleemiks haiguste ennetamine ja raviteenuse tulemuslikkus ehk inimeste tervislik seisund.
EHCI hinnangul on kõigist parim Madalmaade lahendus. Nende edu keskmes on 160 keskust, mis pakuvad abivajajatele esmaabi teenust 24/7. Lisaks tuuakse välja tugevat konkurentsi kindlustust pakkuvate ettevõtete vahel, teenuse pakkujate ja selle eest maksjate juriidilist eraldatust ning tugevaid valitsusväliseid organisatsioone, mis esindavad ja kaitsevad teenuse tarbijate huve. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et kuigi Madalmaade territoorium on Eesti omast isegi pisut väiksem, elab seal 14 korda rohkem inimesi.
Eesti meditsiinisüsteemi suurimaks probleemiks on: liiga vähe noori ja raha! Kui noori arste on vähe ja nad ei taha enam tegutseda iseseisvate ettevõtjatena, siis tuleb süsteemi reformida. Senine turumajanduslik perearsti süsteem ei suuda enam rahuldada meie vajadusi, kuid nõukogude aegne tsentraliseeritud riiklike polikliinikute süsteem oli veelgi halvem.
Raha allikad
Eesti territooriumil asub 1,3 miljonit inimest, nendest 96% on kaetud tervisekindlustusega, kuid süsteemi peab üleval 34% maksumaksjaid, kes töötavad täiskohaga (vt artikli päises olevat diagrammi).
Kui kogu elanikkonna ravikindlustuse kulud katab vaid kolmandik sellest ja järgmise 30. aasta jooksul läheb igal aastal u 4000 inimest rohkem pensionile, kui tuleb noori tööturule, siis peaks igaüks mõistma olukorra kriitilisust.
Arenguseire Keskuse hinnangul kasvab järgmisel kümnendil puudujääk 900 miljoni euroni (u. 10% riigieelarvest). Eesti elanike eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastad on jäänud samaks või kohati koguni vähenenud. Rahuldamata arstiabi vajadus Eestis ületab EL keskmist 8 korda! Ka ravikindlustuseta inimeste osakaal on Eestis üks suurimatest. Samal ajal on arstide ja õdede arv 1000 inimese kohta Eestis üks madalamaid EL’s (meist vähem on neid veel vaid Poolas ja Lätis).
Raha kulutamine
Eelöeldu kontekstis jääb vabakutseliste kultuuritöötajate nõudmine, katta nende ravikulud ühiskassast (millesse nad ise midagi ei maksa) arusaamatuks. Ühiskonna jätkuvus sõltub sellest, kui palju on selles inimesi kes tahavad „teha teisele head“. Kuid keegi ei saa teha head tasuta teiste heaks, sest oma tööjõu taastootmiseks peab tal olema raha toidu, riiete ja elukohakulude katteks. Isegi orjad ei tee oma peremeestele tasuta tööd! Järelikult pole ka raviteenust võimalik pakkuda tasuta!
Inimese tervise seisund sõltub kõige enam tema eluviisist ja geneetilisest pärandist, mille ta sai oma vanematelt. Oma terviseseisundi hindamisel on madala ja kõrge sissetulekuga inimeste arvates kõige suurem lõhe EL liikmesriikides Eestis ja Tšehhis. Mis on selle põhjuseks? Kas raha või teadmiste puudus?
Eesti tervishoikulud olid Tervise Arengu Instituudi hinnagu järgi 2020. aastal 7,67% sisemajanduse koguproduktist: Ühe inimese kohta kulutati Statista andmetel 2729 eurot, sellest 625 eurot maksis inimene ise. Meiega samas suurusjärgus olid Leedu ja Kreeka, vastavad kulud olid Soomes 4566 ja 955 eurot, Rootsis 5757 ja 811 eurot ja Saksamaal 6939 ja 1035 eurot. Haigekassa andmetel kulub suurem osa sellest eriarstiabile.
Kui aga võtta aluseks rahvusvaheline võrdlev uuring, siis on „tervisekulude“ sisemine jaotus teistsugune – kõige enam kulub raha (41%) vanurite koduhooldusele ja kõrvalteenustele. Meist suurem on see kulu vaid Portugalis ja Küprosel.
Riiklikke näitajaid esitades tähtsustavad Eesti ametnikud kõige enam eluea pikkuse ja suremuse näitajaid. Nende püüe vältida haiguste ja surma teemat ilmneb kõige selgemat initsiatiivis nimetada Haigekassa ümber „Tervisekassaks“! Selleks, et hoida inimesi iga hinna eest elus on (Haige)Tervisekassa eelarves koguni eraldi rida: „Tahtest olenematu ravi“, mille kulude katteks on määratud 2,6 miljonit eurot.
Innovatsioonist tulenevad võimalused
21. sajandi 4. ja 5. tööstusrevolutsioon on pannud aluse digitaalse ja personaalse meditsiini lahenditele, mis pakuvad võimalust väiksema tööjõukuluga pakkuda kvaliteetset teenust üle kogu riigi, sõltumata kohast kus inimene elab. Kuid digitaalmeditsiini ja tervise seisundit jälgivate äppide kasutamise osas on Eesti EL liikmesriikides läbi viidud uuringute järgi viie viimase seas. Ometi võimaldaksid digitaalsed vahendid alandada kordades haiguste raviga seotud kulusid.
Kui perearsti poole pöördumine toimuks internetis nii, et esmalt peaks inimene vastama tema tervist puudutavatele küsimustele, siis saaks juba tuvastada tema esmase probleemi ja määrata, millised analüüsid ta peaks tegema enne perearsti vastuvõttu. Ühtlasi vabaneks perearst patsienti puudutava info süsteemi sisestamisest, milleks tal praegu kulub suur osa visiidi vastuvõtule kulutatud ajast. Ka kontakt ise võib toimuda telekonsultatsiooni vormis – sellega tagataks probleemi kiire lahendus ja säästetaks aega ja raha, mis muidu kuluks kohaleminekule ja järjekorras ootamisele. Telemeditsiin leevendaks oluliselt ääremaade olukorda.
Veelgi suurema efekti annavad tervise seisundit hindavad ja jälgivad nutiseadmed. Mõned haiguskindlustust pakkuvad ettevõtted (maailmas) pakuvad soodustusi nende soetamisel. Kui inimesed oleks valmis jagama nutiseadmetest tekkivat infot ja Tervisekassa looks ühtse süsteemi, milles tehisintellekt analüüsiks laekunud informatsiooni ja süsteem annaks tagasisidet haiguste ennetamiseks ja soovitusi tervisliku seisundi parandamiseks, siis oleks see tõeline revolutsioon ennetava tervishoiu valdkonnas ning annaks tähelepanuväärselt suure efekti ravikulude vähenemisse. Kahjuks suunab Tervisekassa praegu vaid 6% oma eelarvest haigusi ennetavatesse meetmetesse.
Arvestades, et suurimad surma põhjustajad on liigsöömine, tubakas ja alkohol, siis võiks nutiseadmetest tekkiva terviseinfo jagamisel ja tagasiside andmisel olla suur mõju mitte üksnes ravikulude vähenemisele, vaid ka majanduskasvu võimendamisele. Selle saavutamise nimel tasuks neile, kes on valmis oma infot jagama, pakkuda märkimisväärseid rahalisi maksusoodustusi.
Kui eestlased ise ei suuda luua innovaatilisi digitaalseid lahendusi ja äpi-rakendusi meditsiini valdkonnas, siis võiks kasutada neid, mis on juurutatud juba teistes EL liikmesriikides. Prantsusmaa on viimastel aastatel investeerinud selle valdkonna IT lahendustesse enam kui 2 miljardit eurot, kuigi siinkirjutajale pole teada, milline on selle tulemuslikkus.