Õiglane maksukohustus

Õiglast maksu- ja eelarvesüsteemi on otsitud sama kaua, kui on olnud olemas see, kes makse kogub. Enamik inimesi leiab, et õiglane oleks see, kui maksud tasub keegi teine, kuid hüvesid tuleb jagada kõigile võrdselt.

 

Minu arust on õiglane, kui hüve saaja katab selle tarnekulud. Mis oleks, kui kujundaks ka maksu- ja eelarvesüsteemi sellest põhimõttest lähtudes.

Kaitstud vara > omandimaksud

Kinnisvara turuväärtus sõltub otseselt riigi territooriumi kaitstusest ja elukeskkonna turvalisusest. Ja kinnisvara omanik tahab, et tema vara oleks ka tulevikus tema omanduses. Seetõttu on läbi vana- ja keskaja domineerinud arusaam, et vara kaitsmine on selle omaniku ülesanne. Orja ja üürikorteris elavat palgatöölist ei huvita, kes tema tööd kapitaliseerib.

2023. aastal on Kaitse- ja Siseministeeriumi kulud vastavalt 891 ja 555, seega kokku 1 446 miljonit eurot. 2022. aastal Maa-ameti poolt läbiviidud maa hindamise käigus hinnate Eesti maa väärtuseks 32,5 miljardit eurot. Kui võtta eelduseks, et kinnisvara koguväärtus on sellest 10 korda suurem, siis oleks maksubaas 357 500 miljonit eurot. Selle maksubaasi puhul piisaks kinnisvara kaitsekulude katmiseks maksumäärast 0,4%. See tähendaks, et näiteks kinnisvaralt turuväärtusega 150 000 eurot, mille maksustamisväärtus (u 75% turuväärtusest) on 112 500 eur tuleks tasuda aastas 450 eurot või kuus 37 eurot.

Haritud töötajad ja innovatsioon > ettevõtte tulumaks

Eeesti ettevõtete konkurentsivõime ja töö tulemuslikkus sõltub otseselt töötajate harituse tasemest ning võimest mõista ja täita talle antud ülesandeid. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime sõltub nende innovaatilisusest, s.t võimest kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega ja toota efektiivsemalt, kui konkurendid teistes riikides. Innovatsiooni aluseks on teaduse võime analüüsida olemaolevat ja pakkuda ettevõtetele organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi lahendeid.

2023. aastal on planeeritud HTM kuludeks 1 080 miljonit eurot. Ettevõtte tulumaksust laekub 600 miljonit eurot – seega peaks ettevõtte tulumaks kasvama vastavas ulatuses, s.t tõusma 27%-ni või siis peaks laienema vastavalt maksubaas.

Turumajandus > käibemaks (tegelikult: lisandunud väärtuse maks)

Läänemaailma riigid tunnustavad oma kodanike vabadust ise otsustada, mida nad teevad (spetsialiseerumine) ja palju nad oma töö või selle viljade eest tasu küsivad. Turu suurimaks probleemiks on kasuahned inimesed, kes tahavad omandada teiste inimeste töö vilju ebaõiglase tasu eest või lauspettusega. Kõige enam muudetakse seadusi just seetõttu, et oleks õiguslik alus võtta vastutusele inimesed, kes petavad oma kliente ning hoiduvad töötasu ja/või maksude maksmisest.

Turumajanduse jätkuvuse kindlustamiseks ja turu turvamiseks tuleb kehtestada õigusriigi põhimõttel seadused, luua järelevalve ja uurimisorganid ning ülal pidada kohtusüsteemi. Lisaks eeldab turu toimimine infrastruktuuri rajamist, keskkonnakasutuse reguleerimist ning ühiskonnale olulise ettevõtluse toetamist.

Turu toimivuse tagamise nimel teevad tööd Vabariigi Valitsus, Justiits-, Keskkonna-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Maaelu-, Rahandus- ja Välisministeerium – seega tuleks antud juhul nende eelarvekulud liita kokku. 2023. aasta eelarves on need vastavalt 79, 233, 196, 1 429, 476, 381 ja 122 miljonit eurot, kokku 2 915 miljonit eurot.

2023. aasta riigieelarves on planeeritud käibemaksu laekumisi 3 765 miljonit eurot, seega jääb üle 850 miljonit eurot. Kui haridust käsitleda osaliselt turumajandusliku tegurina, siis saaks ülejäävast summast osa suunata haridu- ja teaduskulude katteks ning sellisel juhul polekski vaja ettevõtte tulumaksu tõsta. Ülejäänud 150 miljonit võiks jätta kultuurile, sest ka see on olemuslikult majandustegevus.

Sotsiaalkindlustus > sotsiaalmaksud

Nii nagu vanasti pidi iga kogukond või vald hoolitsema oma hädaliste eest, nii peab ka tänapäeva ühiskond katma oma hädas olevate liikmete toimetuleku kulud, s.t abistama neid kes mingil põhjusel ei suuda enam ise enda toimetulekukulusid kanda. Ka haiguste ravikulud arvatakse sellesse gruppi, ning Eestis kaetakse need solidaarsuse põhimõttel. Ravikulude katteks võiks arvestada ka alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekuvd tulud.

Sotsiaalministeeriumi kulud on 2023. aasta eelarve järgi 7 908 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusmaksudest + alkoholi- ja tubakaaktsiisist (lisame siia ka elektriaktsiisi) laekub kokku 6 128 miljoni eurot – seega puudujääk on 1 780 miljonit eurot. Selle summa katmiseks tuleks sotsiaalkindlustusmaksu tõsta 13% võrra ehk üksikisiku sotsiaalkindlustusmaksude määr kokku peaks olema vähemalt 48%. Kui arvestada, et praegune tulumaksust ja erinevatest sotsiaalkindlustusmaksudest kokku tekkiv maksukoormus on maksimaalselt 42%, siis oleks kasv praegusega võrreldes 6%! Kui aga poliitikud tahavad sätestada uusi maksusoodustusi ja/või väljamakseid, siis tõuseks see maksumäär veelgi.

Kellele on vaja kultuuri?

Eelpool kirjeldatud lahendist pole kirjeldatud, millistest maksutuludest tuleks katta kultuurivaldkonna kulud. Kõige loomulikum oleks turumajanduse põhimõte – see, kes vajab kultuuri- ja spordiüritusi, see ka maksab pileti kaudu selle tootmise kulud. Sellega tagataks efektiivne väärtusloome ning kaoks see, mis ostjat ei leia.

Kui aga kultuuri käsitleda ühte keelt rääkiva rahva ja tema riigi ühtsuse loomise vahendina, siis tuleks kultuuri loomekulud (vähemalt osaliselt) katta maksutuludest ning sellisel juhul jaotavad seda raha oma eesmärkidest lähtudes valitsusvõimu teostavad ametnikud või siis demokraatlikult valitud rahvaesindajad. Ja sellisel juhul tuleb see raha koguda rahvalt maksude kaudu. Kuid milline maks selleks sobib?

Kui kultuuri- ja spordiürituste piletitelt tuleb maksta käibemaksu, siis oleks loogiline, et ka selle valdkonna baaskulud (milleks meil jäi 150 miljonit) kaetakse sellest maksust laekuvatest tuludest. Alternatiiv oleks „lõbustusmaks“, mida omavalitsused kogusid aktiivselt I iseseisvusperioodil ning mille kehtestamiseks annab Kohalike maksude seadus õiguse ka tänapäeval.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud maksupoliitilises lahenduses polnud füüsilise isiku tulumaksu, kuid kuna sotsiaalvaldkonna kulud on suured, siis selle võrra suurenes (nimetagem seda üheselt) sotsiaalmaksu määr.

Hea lugeja – kas sinu arust oleks selline fiskaalsüsteem õiglane?

Leave a Comment