Kas meie maksusüsteem on jätkusuutlik?

Meie riigi jätkusuutlikkus ja valitsuse maksevõime põhineb maksutuludel, mille allikaks on töötajate palk ja tarbimine – nende osakaal on 90% piirimail. Sellise summa saama, kui liidame kokku FI tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksud ning suurema osa käibe ja aktsiisimaksudest. See tähendab, et palgasaajate õlgadele on pandud ka kõik need kulud, millest sõltub vara turu- ja kasutusväärtus. Kuna varade maksustamisest laekub 0,5% (Sic!) riigi maksutuludest, siis võib julgelt väita, et sisuliselt on nad maksude tasumisest vabastatud. 

Maailma teiste riikide ajalooline kogemus näitab meile, et selline maksumudel võimendab pikemas plaanis rikkuse kontsentreerumist ja elanikkonna varalist kihistumist. Siit siis ka küsimus: kas Eesti tulevikuühiskond saab olema selline, nagu see praegu on Ladina-Ameerikas? See tähendab rikkuse ülimat kontsentreerumist ja toimetuleku piiril vaevlevat elanikkonna põhimassi.

Kuid vaadelgem esmalt, millised tegurid mõjutavad meie maksubaasi lähitulevikus.

Maksumaksjate osakaal

2022. aastal elas Eestis Statistikameti andmetel 1 331 796 inimest, nendest töötas täiskohaga 456 748 inimest ja osalise töökoormusega töötas või sai tulu muudest allikatest 228 142 inimest – seega tasus tulumaksu  ümardatult 51% elanikkonnast. Seda fakti tuleb täiendada veel pildiga meie rahvastikupüramiidist, mille järgi iga aasta (järgmise 30 aasta jooksul) väheneb maksumaksjate arv enam kui 4000 inimese võrra. Pensionäride arvu kasvu samal perioodil on raskem ennustada, sest see sõltub erinevatest teguritest.

Eelöeldust järeldub, et meie rahvastiku juurdekasv on negatiivse märgiga ning meie maksumaksjate arv väheneb veel vähemalt 120 000 inimese võrra ehk tulu teenijate osakaal langeb 40% piirimaile ja täiskohaga töötajate arv alla 30% kogu elanikkonnast. Ainus tegur, mis suudab seda ennustust väärata, oleks massiimmigratsioon, kusjuures sisserändajad peaksid olema tööealised ja töötahtelised inimesed.

Maksubaasi muutused

Meie praegune maksusüsteem loodi III tööstusrevolutsiooni poolt kujundatud majanduskeskkonnas, mille tunnuseks olid suurettevõtted, standardiseerimine, normeerimine ja palgatöö ning liikumapanevaks jõuks kasuahnus ja tarbimisühiskond.

Täna oleme keset kiiresti muutuvat maailma.

• Kasuahnusele ehk kasvuideoloogiale on juba pannud piirid planeedi Maa suurus ja selle surev elukeskkond – klimaatilised muutused ja võimenduvad kataklüsmid on muutnud vanal viisil jätkamise võimatuks.
• Lõppevad loodusressursid, jäätmetesse uppuv elukeskkond ja iibe kahanemine piiravad tootmist ja tarbijate arvu.
• IV ja V tööstusrevolutsioon, milliste tunnussõnadeks on digitaliseerimine ja personaliseerumine, nõuavad teistsuguse hariduse, maailmanägemuse ja töössesuhtumisega inimesi.

Loetletud muutused muudavad aegunud majandusmudelil põhinevad ettevõtted ja riigid globaalses mastaabis konkurentsivõimetuks ning koos sellega kaob ka senine maksubaas.

Uues majandusmudelis on kesksel kohal:

• Kaupade kestlikkus, taaskasutus ja väike ökoloogiline jalajälg. See tähendab, et rõhk läheb uute loodusvarade kaevandamiselt ringluses oleva materjali taaskasutamise võime arendamisele.
• Tehisintellekti rakendavad robotid ja botid asendavad inimesi füüsiliselt raskete ja suuri andmebaase kasutavate vaimsete, kuid olemuslikult monotoonsete tööde tegemisel.
• Cobottidega suudavad töötada vaid tehniliselt haritud ja loovalt oma tööd tegevad inimesed, kusjuures iga selline töökoht eeldab spetsiifilisi teadmisi.
• Suurettevõtete tegevusvaldkonnaks jääb mikrokiipide ja liikumapanevate detailide tootmine ning tehnoloogiline innovatsioon.
• Senine tootmise > logistika > hulgi- ja jaekaubanduse ahel asendub suuremas osas väikettevõtetega, kes kliendi soovidest lähtudes projekteerivad, prindivad ja panevad kokku kohapeal tarbija soovidele vastavad tooted.
• Toidu tootmisel minnakse üha suuremal määral üle naturaalmajandusele, s.t suurmajade ja asumite elanikud hakkavad üheskoos enesele ise kasvatama toitu, rakendades selleks hüdro- ja aeropoonikal põhinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja ökoloogiliselt jätkusuutliku ringmajanduse põhimõtteid.
• Samasuguseid arenguid võib ennustada ka energiamajanduses, kui salvestustehnoloogia paraneb ning inimesed hakkavad enda toodetud energiat kasutama siis, kui selle turuhind on kõige kõrgem.

Kui kirjeldatud muutused realiseeruvad, siis muutub ühiskonnakorraldus, kaob suurem osa senisest palgatööst ja kaubakäibest ning koos sellega ka senine maksubaas.

Kokkuvõtteks

Valijatelt populistlike (s.t mitte-millestki-midagi arusaavatele inimestele meeldivate, kuid tegelikkuses mitte täidetavate) valimislubadustega hääli püüdvad „rahvaesindajate“ kandidaadid lubavad rahvale üha suuremaid palgatõuse ja abirahasid. Kuigi eelpool kirjeldatud muutused on aeglased, on nad vääramatud ning seetõttu pole lubajatel parima tahtmise juures võimalik täita neid maksu- ja eelarvepoliitikat muutvaid lubadusi.

2023. aasta valimised näitavad, kui palju on Eesti valijate hulgas selliseid inimesi, kes usuvad kandidaate, kelle arvates nende valijad on veel rumalamad, kui nad ise!